\u00c4sja p\u00e4lvis avalikkuse t\u00e4helepanu Rakvere l\u00e4hedal asuva T\u00f5rma Hiiem\u00e4e r\u00fc\u00fcstamise juhtum. Kuigi hiisi ja teisi p\u00f5liseid p\u00fchapaiku r\u00fc\u00fcstatakse Eestis kogu aeg on see kord m\u00f5neti eriline. Rakvere – V\u00e4ike-Maarja – J\u00f5geva – Tartu maantee \u00e4\u00e4res p\u00f5ldude keskel asuv metsane hiiepaik on maam\u00e4rk, mis ehib maastikku ja t\u00f5mbab m\u00f6\u00f6dujate pilke. Hiiepaik ilmestab ka 2011. a eesti keeles ilmunud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) looduslike p\u00fchapaikade haldamise juhendi kaant. Eesti Vabariigi poolt heaks kiidetud juhend kinnitab, et looduslikud p\u00fchapaigad on inimkonna vanimad looduskaitsealad, mida tuleb hallata p\u00f5liseid tavasid j\u00e4rgides. <\/p>\n
T\u00f5rma Hiiem\u00e4ge on j\u00e4rk-j\u00e4rgult varemgi r\u00fc\u00fcstatud. Ilmselt juba tsaari ajal hariti Hiiem\u00e4e laugemad n\u00f5lvad p\u00f5lluks. 1900. a paiku l\u00f5hkusid v\u00f5\u00f5rsilt tulnud ehitajad luba k\u00fcsimata Hiiem\u00e4el asunud ohvrikivi. N\u00f5ukogude ajal oli Hiiem\u00e4el l\u00fchikest aega krossirada ja kolhoos ehitas Hiiem\u00e4e n\u00f5lvale siloaugu. Ilmselt vene aja l\u00f5pul veeti Hiiem\u00e4e n\u00f5lvast \u00fcle k\u00f5rgepingeliin, mida on hiljem korduvalt uuendatud. Muinsuskaitseameti loal k\u00e4idi hiiemetsa raiumas 2008. ja 2013. a. Hiiem\u00e4e n\u00f5lval asuvasse siloauku on ehitatud v\u00f5\u00f5rap\u00e4raselt v\u00e4rvikirev kuur ning selle l\u00e4hedale on veetud ehitusmaterjale v\u00f5i -pr\u00fcgi. J\u00e4rjekordne raie sai hiiepaiga r\u00fc\u00fcstamise karikas viimaseks piisaks. Sel moel j\u00e4tkates muutub Hiiemets peagi armetuks pargiks ja Hiiem\u00e4e lagedad n\u00f5lvad risustatakse k\u00f5ikv\u00f5imalike rajatistega. Teatavaks on saanud, et \u00fcks maaomanikest kavatseb ehitada Hiiem\u00e4ele hiiemetsa k\u00f5rvale seikluspargi.<\/p>\n
15.03.2018 v\u00e4ljastasid Keskkonnaamet ja Muinsuskaitseamet Madis Ellamaale loa Hiiem\u00e4el hiiemetsas 1,5 ha ulatuses sanitaarraide tegemiseks kuni 30 tm. J\u00e4rgnevalt langetati hiiest \u00fcksikuid vanemaid puid ning rohkesti nooremaid puid ja p\u00f5\u00f5said. Majanduslikku tulu andis see ilmselt v\u00e4he, kuid hiie peamist tunnust – loodusmetsa – kahjustati tugevalt. <\/p>\n
5.04. avastas toimuvad raiet\u00f6\u00f6d Hiite Maja SA juhatuse ning Muinsuskaitseameti loodusike p\u00fchapaikade eksperdin\u00f5ukogu liige Tiit Kaasik, kes palus ametil hiie r\u00fc\u00fcstamine peatada.
\n6.04. tegi Maausuliste Viru Koda avalduse, milles m\u00f5istis hiiem\u00e4el raiumise hukka.
\n7.04. k\u00e4isid Muinsuskaitseameti esindajad Hiiem\u00e4el kohal ja hindasid tehtud t\u00f6\u00f6d igati \u00f5igusp\u00e4raseks. Maaomaniku s\u00f5nul olevat muinsuskaitse soovitanud tal veel rohkem raiuda.
\n8.04. k\u00e4isid Hiiem\u00e4e olukorraga veelkord tutvumas Hiite Maja, kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks ning Viru koja esindajad. Lisaks raidele avastati hiiem\u00e4e varjulisel n\u00f5lval metsloomade s\u00f6\u00f6tmiskoht nagu jahimehed neid rajavad. N\u00e4htust avaldas EMA esindaja Mati Sepp kirjelduse ja video.<\/p>\n
–<\/p>\n
Viru koja avaldus raiet\u00f6\u00f6de kohta T\u00f5rma hiiem\u00e4el<\/p>\n
Maausuliste Viru Kojale on teatavaks saanud, et Rakvere vallas T\u00f5rma k\u00fclas asuval hiiem\u00e4el tehakse raiet\u00f6id. Paneb muretsema, et ei omaniku ega asjaomaste ametkondade poolt ei teata j\u00e4tkuvalt v\u00f5i ei peeta t\u00e4htsaks looduslike p\u00fchapaikadega seotud p\u00f5him\u00f5tteid, millest olulisim on, et hiies ei majandata. Siinkohal osutame j\u00e4rgnevale:<\/p>\n
Meie esivanemad on hiisi ja teisi looduslikke p\u00fchapaiku sarnaselt teiste p\u00f5liste rahvastega hoidnud majandustegevusest ja kirvest puutumata. Need on looduse loodud paigad ja neid ka kujundab ja muudab vaid loodus. Nii pakuvad looduslikud p\u00fchapaigad meile tuge, j\u00f5udu ja ka loomulikku ilu, mida ei leia inimeste hooldatud maastikelt. Teisalt on p\u00fchapaigad turvaliseks koduks paljudele eluslooduse liikidele ja n\u00f5nda elurikkuse tugialad. Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) ja Eesti Vabariik sealhulgas kuulutas 2008. a looduslikud p\u00fchapaigad inimkonna vanimateks kaitsealadeks. See, kuidas me hoiame loodust oma hiites, pole enam \u00fcksnes meie asi, sest liikide v\u00e4ljasuremine ja kliima soojenemine puudutab k\u00f5iki inimesi siin maal. Esivanemate p\u00fchapaiku hoides hoiame oma juuri ja hoiame elu maal.<\/p>\n
Hiiepaigad on p\u00e4ritud esivanemailt ja kuuluvad p\u00e4randina meile k\u00f5igile. Just selle m\u00f5ttega – avalikes huvides – on need v\u00f5etud kaitse alla. Sarnaselt arheoloogiam\u00e4lestistele, kirikutele ja m\u00f5isatele tuleb muinsuskaitsel hakata l\u00f5puks ka looduslikke p\u00fchapaiku kaitsma just sellena, mis nad on. Kui kirikutes kaitseme inimese loodut, siis p\u00fchapaikades kaitseme elava looduse loodut ja lakkamatut loomist.<\/p>\n
Lugupidamisega<\/p>\n
Kaja Toikka
\nViru Koja vardja<\/p>\n
–<\/p>\n
VIITEID <\/p>\n
5.04.2018. Taotlus r\u00fc\u00fcstamise peatamiseks ja j\u00e4relp\u00e4rimine Muinsuskaitseametile:
\nhttp:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/Taotlus_Muinsuskaitseamet_5.04.18.pdf<\/p>\n
6.04.2018. Eesti Metsa Abiks. Eksperdid paluvad T\u00f5rma hiiem\u00e4e r\u00fc\u00fcstamine koheselt peatada:
\nhttp:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/index.php\/6-04-2018-eksperdid-paluvad-torma-hiiemae-ruustamine-koheselt-peatada\/<\/p>\n
7.04.2018. Kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks liikme Mati Sepa \u00fclevaade toimunust. Lisatud ka video:
\nhttps:\/\/www.facebook.com\/groups\/321102291623006\/permalink\/551282828604950\/<\/p>\n
7.04.2018. Uued Uudised. Mis saab looduslikest p\u00fchapaikadest \u2014 praegu tunduvad need k\u00f5igil risuks jalus olevat<\/p>\n