Kas teadsite, et vana V\u00f5romaa asub kahes riigis ja osa sellest on L\u00e4tis? Korneti Liinam\u00e4gi (l\u00e4ti k. Drusku pilskalns) asub V\u00f5rumaa Haanja valla Piilardi k\u00fclast linnulennult 1,1 km edelas, L\u00e4timaal Veclaicene (Vana-Laitsna) vallas. Vana-Laitsna vald oli enne 1920. aastat R\u00f5uge kihelkonna osa ja v\u00f5rokeste ajalooline asuala. Sestap on Korneti Liinam\u00e4gi maarahva, ehk vanade v\u00f5rokeste ehk oandilaste maalinn.<\/p>\n
Korneti Liinam\u00e4ge v\u00f5ib selge ilmaga n\u00e4ha Suure Munam\u00e4e vaatetornist edelas. Kahe m\u00e4e tippude vahe on 15.7 km. Maad m\u00f6\u00f6da j\u00f5uab Kornetisse k\u00f5ige otsemat teed l\u00e4bi Paganamaa. Seal asuvast Krabi k\u00fclast on kruusateed m\u00f6\u00f6da Kornetisse 8 km. Korneti teeristis asuv pruun silt kirjaga \u201cDrusku Pilskalns\u201d osutab paremale. S\u00f5itnud asfaltteed m\u00f6\u00f6da vaevalt pool kilomeetrit leiate paremat k\u00e4tt tee \u00e4\u00e4res teabetahvlitega parkla ning vasakut k\u00e4tt t\u00f5useb jalgrada Liinam\u00e4ele.<\/p>\n
Esmapilgul tundub heinamaine m\u00e4gi ehk ilmetu, kuid mida k\u00f5rgemale r\u00e4ndur j\u00f5uab, seda \u00fclevamaks muutuvad tunded. Liinam\u00e4e tipust avaneb imekena avar vaade \u00fcmberkaudsele maastikule<\/p>\n
Kui k\u00f5ndida edela suunas kulgevat rada m\u00f6\u00f6da edasi metsa, kerkib maapind veelgi ning j\u00f5uate Liinam\u00e4e tipus asuva vana maalinna vallini. Liinam\u00e4e k\u00f5rguseks merepinnast on 246,6 m. M\u00e4e suhteline k\u00f5rgus k\u00f5rvalasuva Korneti (Pilskalni) j\u00e4rve pinnast on aga 82 m. Pea sama palju kui V\u00e4llam\u00e4el jalamilt.<\/p>\n
Mis tunne v\u00f5is olla seista siin linnusevallil tuhat, v\u00f5i paar tuhat aastat tagasi, lasta pilgul lennata \u00fcle koduse maa ning n\u00e4ha l\u00e4henemas vaenuv\u00e4gesid?<\/p>\n
Eesti arheoloogid on linnam\u00e4ge mitut puhku uurinud, viimati 2007. aastal, kui leiti savin\u00f5ude kilde. Kaevamisel v\u00f5etud s\u00f6estunud puidu proovid n\u00e4itasid, et inimene on siin toimetanud juba eelrooma rauaajal.<\/p>\n
K\u00f5ikjal, kus meie esivanemad on elanud, on hoitud teatud kohad puutumatuna. Nii leidub p\u00fchi paiku ka Korneti \u00fcmbruskonnas.<\/p>\n
Liinam\u00e4e k\u00f5ige k\u00f5rgemas tipus linnuse hoovis asunud varem p\u00fcha allikas. Rahvap\u00e4rimus k\u00f5neleb, et kord pesnud \u00fcks rumal naine allikas oma lapse musti r\u00f5ivaid. Allikas saanud seepeale pahaseks ja l\u00e4inud seepeale V\u00f5nnu (Cesise) maalinna.<\/p>\n
Liinam\u00e4e k\u00f5rvalal asuval Kurem\u00e4el on kasvanud neli vana jumalate tamme, mille juurde kohalikud elanikud ande viisid ja palvetasid. Viimane tammedest hukkus 1920. aastatel, kui selle \u00f5\u00f5nsusse tehti tuli.<\/p>\n
Teisel pool Korneti j\u00e4rve, Liinam\u00e4est pooleteist kilomeetrit l\u00f5unas asub Maarjam\u00e4gi, mille madalamat osa kutsuti Jumalatem\u00e4eks. M\u00e4e tipus on kolm kivi. Nende \u00fcmber oli viie meetri ulatuses puutumatu ala veel siis, kui mujal m\u00e4el juba maad hariti. \u00dchte neist kividest nimetatakse Maarja (l\u00e4ti k Maara) kiviks. Kivil olevaid lohke on hilisemal ajal peetud Maarja jalaj\u00e4lgedeks ja vanakurja istumiseasemeks. Paika peetakse p\u00fchaks praegugi ja nii v\u00f5ib kivil n\u00e4ha m\u00fcnte ning puude okstel anniks j\u00e4etud paelu.<\/p>\n
Puutumatu oli ka Korneti j\u00e4rve see osa, kus asus suur kivi. Seal ei ujutud ja sealt ei p\u00fc\u00fctud kala. Kivil on n\u00e4htud kalasabaga t\u00fcdrukut kammimas kauneid heledaid juukseid. \u00dcks karjat\u00fcdruk olevat n\u00e4inud seal n\u00e4kineidu veel 1940-dail kahel aastal j\u00e4rjest.<\/p>\n\r\n