Ajalooline looduslik p\u00fchapaik on \u00fcksnes see loodusobjekt, mille kohta on andmeid, et esivanemad on seda p\u00fchaks pidanud ja\/v\u00f5i seal kombetalitusi sooritanud.<\/p>\n
Looduslikud p\u00fchapaigad on inimkonna vanimad kaitsealad<\/strong><\/p>\n Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) maailmakongress (s.h EV) tunnistas 2008. aastal looduslikud p\u00fchapaigad inimkonna vanimateks kaitsealadeks<\/p>\n Eesti inimasustus on ~ 10000 aastat vana ning t\u00f5en\u00e4oliselt sama kaua on siin austatud p\u00fchapaiku. Me ei tea k\u00fcll \u00fchegi p\u00fchapaiga vanust, kuid kuna sarnaseid paiku ja traditsioone leidub paljudel Euroopa, Aasia, Aafrika, Austraalia, P\u00f5hja- ja L\u00f5una-Ameerika p\u00f5liselanikel, siis \u00fclimalt t\u00f5en\u00e4oliselt j\u00f5udis p\u00fchapaikade tava Eesti aladele juba koos esimeste inimestega.<\/p>\n Eesti p\u00fchapaikade hoidmise lugu on \u00fchtlasi meie pinnase, vee, taimede jt elusolendite kaitsmise lugu.<\/p>\n Samuti on see keskkonda puudutavate teadmiste, p\u00e4rimuste, uskumuste ja tavade hoidmise lugu.<\/p>\n Kuna p\u00fchapaiku on hoitud \u00fcldiselt puutumatuna on seal j\u00f5udnud meieni m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa t\u00e4nase Eesti maastikulisest mitmekesisusest ja elurikkusest.<\/p>\n P\u00fchapaikadega on seotud oluline osa meie vaimsest kultuurip\u00e4randist: kohanimed, teadmised keskkonnast, koha- ja perep\u00e4rimused ning loodushoidlikud tavad, uskumused ja hoiakud.<\/p>\n Aegade jooksul p\u00fchapaiga pinnasesse j\u00e4\u00e4nud muinasesemed ja aines, samuti teadmised p\u00fchapaikade asukohast on v\u00e4\u00e4rtuslik osa ainelisest kultuurip\u00e4randist.<\/p>\n Eestlaste ja meie h\u00f5imurahvaste p\u00fchapaigad ja nendega seotud uskumused ja traditsioonid on sarnased. P\u00fchapaigad \u00fchendavad meid.<\/p>\n <\/p>\n Siseriiklikud ja rahvusvahelised dokumendid v\u00e4\u00e4rtustavad p\u00fchapaiku ning nendivad suurt ohustatust<\/strong><\/p>\n 2008. aastal kiitis Eesti Keskkonnaministeerium heaks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu p\u00fchapaikade haldamise juhendi.<\/p>\n 2008-2012 toimis esimene Eestis looduslike p\u00fchapaikade arengukava.<\/p>\n T\u00e4navu kinnitas Kultuuriministeerium looduslike p\u00fchapaikade arengukava aastateks 2015-2020.<\/p>\n Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 peab looduslikke p\u00fchapaiku Eestile iseloomulikuks, v\u00e4\u00e4rtuslikuks, aga ka ohustatuks ja v\u00e4he uurituks.<\/p>\n <\/p>\n Eesti rahvas peab looduslikke p\u00fchapaiku t\u00e4htsaks<\/strong><\/p>\n P\u00fchapaikade kaitsmist peab t\u00e4htsaks 65-86% Eesti elanikkonnast (Faktum & Ariko avaliku arvamuse uuringud 2011, 2012, 2014).<\/p>\n Selline suhtumine on \u00fchtlaselt omane erinevatele p\u00f5lvkondadele, meestele ja naistele ning eesti- ja venekeelsele elanikkonnale. Samuti peavad maausuliste ja budistide k\u00f5rval enam levinud kristlike usundite pooldajad looduslike p\u00fchapaikade hoidmist v\u00e4ga t\u00e4htsaks. P\u00fchapaikade kaitsmisel osalevad erineva maailmavaatega inimesed, mh mitmed kiriku\u00f5petajad.<\/p>\n http:\/\/www.flaj.ut.ee\/sites\/default\/files\/www_ut\/aruanne2014_faktumariko.pdf<\/a><\/p>\n http:\/\/hiis.ee\/files\/FaktumAriko2012.pdf<\/a><\/p>\n Kasutusel on sajad looduslikud p\u00fchapaigad (Muinsuskaitseameti looduslike p\u00fchapaikade eksperdin\u00f5ukogu 2014). P\u00fchadest allikatest tuuakse vett, kividele j\u00e4etakse m\u00fcnte, p\u00fchadele puudele seotakse paelu ning ristipuude juures austatakse lahkunuid.<\/p>\n <\/p>\n Looduslik p\u00fchapaik on looduslik (mitte inimese rajatud) paik, v\u00f5i ala<\/strong><\/p>\n P\u00fchapaik v\u00f5ib olla:<\/p>\n <\/p>\n Ajalooline looduslik p\u00fchapaik on \u00fcksnes selline loodusobjekt, mille kohta on andmeid, et esivanemad on seda p\u00fchaks pidanud ja\/v\u00f5i seal kombetalitusi sooritanud <\/strong><\/p>\n P\u00fchapaikadega seotud peamised tavad:<\/p>\n P\u00fchapaigaga v\u00f5ivad olla seotud ka muud tavad:<\/p>\n P\u00fchapaigad asuvad peamiselt maal<\/strong><\/p>\n P\u00fchapaik v\u00f5ib asuda:<\/p>\n P\u00fchapaik on tervik, mis h\u00f5lmab nii looduslikku, kui inimtekkelist<\/strong><\/p>\n P\u00fchapaik koosneb looduslikust pinnavormist, maapinnast, taimestikust ja loomastikust ning seal v\u00f5ivad olla veekogud ja kivid. P\u00fchapaiga iseloomulikuks osaks on sellega seotud kohanimed, teadmised, p\u00e4rimused, uskumused ja tavad. Inimene on v\u00f5inud p\u00fchapaika rajada l\u00f5kkekoha, kiige- ja tantsukoha, matusekoha, j\u00e4tta ande ning selle maapinda on v\u00f5inud inimtegevusest j\u00e4\u00e4da arheoloogilist ainest.<\/p>\n Tuntumaid p\u00fchapaiku<\/strong> Eestis on teada \u00fcle 800 hiielaadse (suurema) kogukondliku p\u00fchapaiga<\/strong><\/p>\n <\/p>\n Hiis on k\u00fcla v\u00f5i suurema kogukonna p\u00fchapaik<\/strong><\/p>\n Hiied on kogukondlike p\u00fchade paigad, kus on m\u00f5nel pool tantsitud, kiigutud ja tehtud jaanituld ka uuemal ajal.<\/p>\n Hiies peetakse p\u00fchaks ja puutumatuks iga puud ja p\u00f5\u00f5sast ning esivanemad pole lubanud seal oksagi murda. Hiitesse ei lubatud kariloomi, seal ei haritud maad, ei nopitud marju-seeni, ei k\u00fctitud ega kalastatud. V\u00e4givallatuse ja puhtuse n\u00f5ue muutis hiied meie suurimateks kaitsealadeks.<\/p>\n Hiite tunnused:<\/p>\n Hiienimelised paigad on eelk\u00f5ige levinud R\u00e4pina \u2013 Tartu \u2013 Viljandi \u2013 P\u00e4rnu joonest p\u00f5hja pool. L\u00f5una pool on selliseid paiku nimetatud sageli P\u00fcha-, Kumarus-, Jumala, Tenn\u00fcs- jm paikadeks.<\/p>\n Sageli on hiiepuuks tamm, kuid leidub ka hiiekuusikuid, -kaasikuid, -lepikuid, -m\u00e4nnikuid, -saarikuid, -k\u00fcnnapuustikke jm. Tavaline hiiemets on segamets.<\/p>\n <\/p>\n P\u00fchad veed<\/strong><\/p>\n Eestis on teada k\u00fcmmekond p\u00fcha j\u00e4rve ja k\u00fcmmekond p\u00fcha j\u00f5ge. Ka m\u00f5ningaid merealasid ja j\u00e4rvesoppe on peetud p\u00fchaks. Kirjalikest allikatest leiab andmeid ligikaudu 500 p\u00fcha allika kohta.<\/p>\n Erilise v\u00e4ega tervendavaid allikaid peetakse p\u00fchaks. <\/strong>Esivanemad on \u00f5ppinud tundma ja hindama teatud allikate omadusi. Nii leidub meil rohkesti Silmaallikaid, mis tervendavad silmi, kuid on ka allikaid, mis ravivad n\u00e4iteks liigese- ja nahahaigusi, v\u00f5i leevendavad valu. \u00dcsna paljud p\u00fchad allikad on praegu kasutusel ravi- ja joogivee toomise ning silmade pesemise kohana. Tavaline and allikale on sinna heidetud m\u00fcnt, v\u00f5i h\u00f5beesemelt kaabitud h\u00f5bevalge.<\/p>\n <\/em>P\u00fcha puu v\u00f5ib olla igast kodumaisest liigist<\/strong><\/p>\n Lisaks hiitele, kus on puutumatud k\u00f5ik puud-p\u00f5\u00f5sad, leidub meil ka \u00fcksikuid p\u00fchi puid. Tavaliselt on olnud need kogukondade kasutuses, kuid leidub ka \u00fche-pere p\u00fchi puid. P\u00fchade puude juures on palvetatud, j\u00e4etud ande, ravitsetud, k\u00fcsitud n\u00f5u ja kogutud j\u00f5udu.<\/p>\n Sagedamini esinevad p\u00fchad puud:<\/strong><\/p>\n Eestis on varasemaid andmeid ligikaudu 500 p\u00fcha kivi kohta. P\u00fcha kivi on reeglina maakivi ning vahest harva ka paepank. M\u00f5ni p\u00fcha kivi on maaga tasa, teine k\u00fc\u00fcnib 3-4 m k\u00f5rguseni. Samuti ulatub nende l\u00e4bim\u00f5\u00f5t m\u00f5nek\u00fcmnest sentimeetrist k\u00fcmnekonna meetrini.<\/p>\n P\u00fchal kivil ei ole tavaliselt lohke, ega muid raiendeid. P\u00fchasid kive nagu ka muid looduslikke p\u00fchapaiku ei ole inimene reeglina kuidagi vigastanud. V\u00e4hestel p\u00fchadel kividel leidub v\u00e4ikseid (5-10 cm), v\u00f5i suuremaid lohke. Ravikividena on aga sageli eelistatud nn j\u00e4ljekive, kus leidunud looduslikke lohke on nimetatud looma-, inimese-, v\u00f5i m\u00fc\u00fctiliste olendite j\u00e4lgedeks.<\/p>\n Sarnaselt p\u00fchadele puudele on ka p\u00fchad kivid olnud kogukonna- v\u00f5i pere kasutuses ning nende juures on palvetatud, j\u00e4etud ande, ravitsetud, k\u00fcsitud n\u00f5u ja kogutud j\u00f5udu. L\u00e4\u00e4ne-Eestis leidub rohkesti selliseid kive, mida on kasutatud peamiselt ravitsemiseks.<\/p>\n Liukivi annab lapse\u00f5nne ja lahutab meelt<\/strong><\/p>\n Liukivi on loodusliku sileda kallakuga kivi, kus lastel meeldib liugu lasta. Varemalt on naised k\u00e4inud sellistelt kividelt lapse\u00f5nne n\u00f5utamas.<\/p>\n P\u00fchal kivil ei ole tavaliselt inimtekkelisi lohke<\/strong><\/p>\n Eestis on teada ca 2000 v\u00e4ikeselohulist kultusekivi ehk lohukivi, millel on 5-10 cm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga lohukesed. Nende seas on p\u00fchaks peetud kive teada vaid paark\u00fcmmend. \u00dcks v\u00e4heseid p\u00fchaks peetud lohukive asub Tallinna l\u00e4hedal Assakul ning sellel on \u00fcle 400 inimese s\u00fcvendatud lohukese.<\/p>\n Ristipuud on seotud hingede-usu ja iidsete matusetavadega<\/strong><\/p>\n Iidse tava kohaselt peatub matuserong teel kalmistule teatud puu juures ning puukoorde l\u00f5igatakse ristim\u00e4rk. Selle toiminguga j\u00e4\u00e4b lahkunu hing, v\u00f5i selle osa puuga seotuks ning ei tule omakseid kummitama. Hingedeajal, j\u00f5uludel jt olulisematel p\u00fchadel, kui hinged on koju oodatud, ei ole aga ristipuu takistuseks.<\/p>\n Ristipuu on tavaliselt m\u00e4nd, v\u00f5i kuusk, kuid riste on m\u00f5nikord tehtud ka kasele, tammele jt puudele. Ristipuu v\u00f5ib kasvada lagedal, v\u00f5i asuda metsas, sellel v\u00f5ib olla riste \u00fcks, v\u00f5i isegi sadu. Mitmel pool v\u00f5ib tee \u00e4\u00e4res n\u00e4ha k\u00fcmneid ja isegi sadu ristipuid.<\/p>\n Ristipuude tava on veel elus V\u00f5ru-, P\u00f5lva-, Valga- ja Tartumaal. M\u00f5ne aja eest h\u00e4\u00e4bus see tava Viljandi- ja Saaremaal. Varem on ristipuid leidunud ka mujal Eestis ja meie naabermaadeski.<\/p>\n Looduslike p\u00fchapaikade hulgas on ristipuud erandlik n\u00e4htus, sest neil on ainuomased v\u00e4listunnused (ristim\u00e4rgid puukoores) ja neid vigastatakse kombetalituse k\u00e4igus riste l\u00f5igates.<\/p>\n Rahvap\u00e4rimuste kohaselt on varem igal talumajapidamisel olnud oma p\u00fchapaik \u2013 puutumatu aianurk, kivi, puu, v\u00f5i kivikangur. Paraku teame t\u00e4na vaid \u00fcksikute selliste asukohti. Peaaegu k\u00f5ik nad on unustatud.<\/p>\n Tinglikult v\u00f5ib looduslikeks p\u00fchapaikadeks pidada ka ristteid, kus on teadaolevalt k\u00e4idud ravitsemas, ennustamas ja erinevaid kombetalitusi sooritamas.<\/p>\n M\u00f6\u00f6dunud sajanditel ja aastak\u00fcmnetel ei ole Eestit valitsenud v\u00f5imud looduslikke p\u00fchapaiku p\u00fchaks pidanud. Seet\u00f5ttu on enamik neist kahjustatud r\u00fc\u00fcstamise, p\u00f5llumajanduse, ehitustegevuse ja kaevandamise t\u00f5ttu ning osad p\u00fchapaigad on h\u00e4vinud.<\/p>\n Me kogume andmeid eelk\u00f5ige ajalooliste looduslike p\u00fchapaikade kohta, mida on p\u00fchaks pidanud juba meie esivanemad.<\/p>\n Looduslikud p\u00fchapaigad ei ole:<\/p>\n P\u00fchapaigad on (m\u00e4lu) maastike n\u00e4htus<\/strong><\/p>\n Reeglina puuduvad p\u00fchapaikadel ainuomased v\u00e4listunnused, mis lubaks neid eristada \u00fclej\u00e4\u00e4nud loodusest. Erandiks on ristipuud, mida eristab tavalistest puudest koorde l\u00f5igatud ristim\u00e4rk.<\/p>\n P\u00fchapaikadega seotud rahvap\u00e4rimusi jm andmeid on arhiivides jm kirjas\u00f5nas talletatud enam kui sajandi jooksul, kui seal puuduvad sageli selged asukohaandmed. \u00dcksnes varasematele kirjalikele andmetele ja kaartidele toetudes ei ole v\u00f5imalik paljusid p\u00fchapaiku leida. Lisaks, kaugeltki mitte k\u00f5igi p\u00fchapaikade kohta ei ole varem kirjalikult andmeid talletatud.<\/p>\n P\u00fchapaikade kaardistamisel on esmaseks uuritavaks kohap\u00e4rimust ja mikro- topon\u00fc\u00fcme tundev p\u00f5liselanik, kes reeglina kuulub viimasesse taludeaegsesse p\u00f5lvkonda.<\/p>\n KIIRE:<\/strong> koos k\u00fclade t\u00fchjenemise ja p\u00f5liselanike lahkumisega kaob v\u00f5imalus tuhandete p\u00fchapaikade kaardistamiseks<\/p>\n P\u00fchapaiku ohustab eelk\u00f5ige unustamine.<\/strong><\/span><\/p>\n Lisaks: teadmatu inimtegevus – maaharimine, karjakasvatus, metsat\u00f6\u00f6d, ehitamine, kaevandamine, kaitsekorraldus, maastikuhooldus …<\/p>\n P\u00fchapaikade materiaalset kultuurip\u00e4randit (eelk\u00f5ige metallesemeid) ohustavad aardek\u00fctid.<\/p>\n 2014.a seisuga on p\u00fchapaikade uuringud toimunud Muhu, Juuru, P\u00f5lva ja V\u00f5nnu kihelkonnas. Eeluuring on tehtud Hargla, R\u00e4pina, Kambja, Kanepi, Tartu ja N\u00f5o kihelkonnas ning Kuusalu khk p\u00f5hjaosas.<\/p>\n DVD \u201eHiite lummus\u201c<\/strong><\/p>\n Filmi lehek\u00fclg: http:\/\/www.gaviafilm.ee<\/a><\/p>\n \u201eTammiku Hiis\u201c, 5 min O\u00dc Vesilind, 2014<\/p>\n Internetis: https:\/\/www.youtube.com\/channel\/UCnDNC0kP7lI0VTtr5rishrw<\/a><\/p>\n Tartu \u00dclikooli looduslike p\u00fchapaikade keskus: www.fl.ut.ee\/hiis<\/a><\/p>\n Hiite Maja SA: http:\/\/hiis.ee\/?lang=et<\/a><\/p>\n Maavalla koda: www.maavald.ee<\/a><\/p>\n Sacred Natural Sites: http:\/\/sacrednaturalsites.org<\/a>\/<\/a><\/p>\n Hiiepaik.ee<\/a><\/p>\n P\u00fchapaikade andmekogu: www.andmekogu.hiis.ee<\/a><\/p>\n Kultuurim\u00e4lestiste register: http:\/\/register.muinas.ee\/<\/a><\/p>\n Keskkonnaregister: www.eelis.ee<\/a><\/p>\n Eestimaa looduslikud p\u00fchapaigad: http:\/\/maatundmine.estinst.ee\/<\/a><\/p>\n Kaasik, Ahto; Valk, Heiki 2007, 2009. Looduslikud p\u00fchapaigad, v\u00e4\u00e4rtused ja kaitse.<\/p>\n V\u00f5rgus: http:\/\/maavald.ee\/hiis\/raamat2007\/hiiekogumik.pdf<\/a><\/p>\n Anniste, Ave; Kaasik, Ahto 2012, Iidsete (p\u00fcha) paikade kaitse ja haldamise suunised<\/p>\n V\u00f5rgus: http:\/\/hiis.ee\/files\/Suunised_ek.pdf<\/a><\/p>\n Wild, R. ja McLeod, C. (toim.), IUCN ja Maavalla koda 2011. Looduslikud p\u00fchapaigad. Juhend kaitsealade valitsejatele<\/p>\n V\u00f5rgus: http:\/\/www.maavald.ee\/failid\/IUCN_SNS_Estonia.pdf<\/a><\/p>\n Eisen, M.J.1996. Esivanemate ohverdamised<\/p>\n Remmel, Mari-Ann 1998. Hiie ase<\/p>\n K\u00f5ivupuu, Marju 2009. Hinged puhkavad puudes<\/p>\n K\u00f5ivupuu, Marju 2011. 101 Eesti p\u00fchapaika<\/p>\n Hiiem\u00e4e, Mall 2011. P\u00fchad kivid Eestimaal<\/p>\n Bas Verschuuren, Robert Wild, Jeffrey Mcneely, Gonzalo Oviedo, 2010<\/p>\n Seitse m\u00fc\u00fcti hiitest: http:\/\/www.flaj.ut.ee\/sites\/default\/files\/www_ut\/seitsemyytihiitest_140515.pdf<\/a><\/p>\n Voldik \u201cEesti looduslikud p\u00fchapaigad\u201d tekst: http:\/\/hiis.ee\/files\/voldik2014.pdf<\/a><\/p>\n Avaliku arvamuse uuring \u201cElanike hoiakud seoses hiite jt looduslike p\u00fchapaikadega\u201d:<\/p>\n http:\/\/www.flaj.ut.ee\/sites\/default\/files\/www_ut\/aruanne2014_faktumariko.pdf<\/a><\/p>\n Ahto Kaasik <\/p>\n KORDUMA KIPPUVAD K\u00dcSIMUSED<\/a><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
\nP\u00fchapaigad on Eesti maastike, kultuuri ja identiteedi olemuslik osa<\/strong><\/p>\n\n
\n
\n
\n
![\"pilt\"](\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-content\/uploads\/2015\/05\/pilt.png\")
<\/a><\/p>\n
\nTaevaskoda P\u00f5lva maakonnas
\nPanga pank Saaremaal
\nKaali j\u00e4rv Saaremaal
\nP\u00fchaj\u00e4rv Valgamaal Otep\u00e4\u00e4 kihelkonnas
\nKurem\u00e4e Hiiem\u00e4gi Ida-Virumaal
\nEbavere hiiem\u00e4gi L\u00e4\u00e4ne-Virumaal
\nTamme-Lauri tamm V\u00f5rumaal
\nLehmja hiietammik Harjumaal<\/p>\n![\"Hiienimelised](\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-content\/uploads\/2015\/05\/pilt2.jpg\")
<\/a>\n
\n
\nTervis ja \u00f5nn p\u00fchadest kividest<\/strong><\/p>\n
\nMuud looduslikud p\u00fchapaigad<\/strong><\/p>\n
\nPaljud p\u00fchapaigad on inimtegevuse t\u00f5ttu halvas seisukorras<\/strong><\/p>\n
\nMis ei ole ajalooline looduslik p\u00fchapaik?<\/strong><\/p>\n\n
\nEeloleval k\u00fcmnendil on h\u00e4vimas kuni 3000 looduslikku p\u00fchapaika<\/strong><\/p>\n
\nP\u00fchapaikade kaardistamine on algusj\u00e4rgus<\/strong><\/p>\n![\"pilt3\"](\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-content\/uploads\/2015\/05\/pilt3.jpg\")
<\/a><\/p>\n
\nLISATEAVET<\/strong><\/p>\n\n
\nDVD \u201eSuvisted Tammealusel\u201c<\/strong><\/p>\n\n
\nL\u00fchifilmide sari \u201eEesti Looduslikud p\u00fchapaigad\u201c<\/strong><\/p>\n
\n\u201ePaluk\u00fcla Hiiem\u00e4gi\u201c, 5 min
\n\u201eVana-Viga hiis\u201c, 5 min
\n\u201eTaevaskoda\u201c, 5 min
\n\u201eP\u00e4rispea Liukkivi ja Hooneteperi m\u00e4gi\u201c, 5 min
\n\u201eT\u00f5dva Anim\u00e4gi ja Silmaallikas\u201c, 5 min<\/p>\n
\nOrganisatsioonid<\/strong><\/p>\n
\nAndmekogud<\/strong><\/p>\n
\nKirjandust<\/strong><\/p>\n
\nKoostaja<\/strong><\/p>\n
\n<\/em>Tel. 56 686 892
\n<\/em>ahto.kaasik@ut.ee
\n<\/a><\/em>www.fl.ut.ee\/hiis
\n<\/em><\/a>facebook.com\/pyhapaigad<\/em><\/a><\/p>\n