{"id":1975,"date":"2015-05-07T23:18:31","date_gmt":"2015-05-07T20:18:31","guid":{"rendered":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/?page_id=1975"},"modified":"2019-04-10T22:20:46","modified_gmt":"2019-04-10T19:20:46","slug":"kkk","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/","title":{"rendered":"KKK"},"content":{"rendered":"

KORDUMA KIPPUVAD K\u00dcSIMUSED<\/strong><\/p>\n

Mis on Hiiepaik?<\/strong><\/p>\n

Hiiepaik on vabatahtlik kodanikualgatus, mille eesm\u00e4rk on aidata kaasa hiite ja teiste looduslike p\u00fchapaikade kaardistamisele ja hoidmisele. See on koost\u00f6\u00f6ring, kus k\u00f5ik inimesed s\u00f5ltumata oma maailmavaatest, t\u00f5ekspidamistest ja rahvusest saavad anda panuse meie \u00fchise p\u00e4randi hoidmisse.<\/p>\n

Mis on looduslik p\u00fchapaik?<\/strong><\/p>\n

Looduslik p\u00fchapaik on maismaa- v\u00f5i veeala (m\u00e4gi, mets, org, koobas, kivi, puu, allikas, j\u00e4rv jms), millega on seotud varasemad usulised t\u00f5ekspidamised ja\/v\u00f5i kombetalitused. N\u00e4iteks p\u00f5lispuu on p\u00fchapaik juhul, kui on teada, et esivanemad on pidanud teda p\u00fchaks ja\/v\u00f5i sooritanud tema juures kombetalitusi. Osasid looduslikke p\u00fchapaiku nimetatakse hiiteks.<\/p>\n

Esialgsete arhiiviandmete p\u00f5hjal \u00a0leidub Eestis v\u00e4hemalt 3000 ajaloolist looduslikku p\u00fchapaika. Seni toimunud v\u00e4liuuringute p\u00f5hjal v\u00f5ib eeldada, et p\u00fchapaiku on m\u00e4rksa enam.<\/p>\n

Kas k\u00f5ik p\u00f5lispuud on p\u00fchad?<\/strong><\/p>\n

Teatud m\u00f5ttes on kogu elu p\u00fcha ja eriti austusv\u00e4\u00e4rsed on p\u00f5lispuud. Looduslikuks p\u00fchapaigaks peetakse aga vaid selliseid puid, mida on teadaolevalt p\u00fchaks pidanud juba meie esivanemad.<\/p>\n

Kas loodusmaastikul asuvad kabelivaremed ja kalmed on samuti looduslikud p\u00fchapaigad?<\/strong><\/p>\n

Looduslikud p\u00fchapaigad on loonud loodus. P\u00fchapaigad nagu kabelid, kirikud, kalmed ja saunad on aga rajanud inimene. K\u00f5ik meie vanemad kalmed ja saunad on k\u00fcll p\u00fchaks peetud, usuliste t\u00f5ekspidamistega seotud kombetalituste kohad. Sageli on seal n\u00e4iteks ohverdatud ja palvetatud. Aga kuna need on inimese rajatud, pole need looduslikud p\u00fchapaigad.<\/p>\n

T\u00f5si, m\u00f5nikord v\u00f5ib looduslikus p\u00fchapaigas asuda ka inimese loodud p\u00fcha rajatis, samuti v\u00f5ib m\u00f5nikord kalmele kasvanud puust saada p\u00fcha puu.<\/p>\n

Mis on hiis?<\/strong><\/p>\n

Hiis on maa-ala (tavaliselt \u00a01-100 ha), mida on p\u00fchaks pidanud ja kombetalitusteks kasutanud kogukond (k\u00fcla, mitu k\u00fcla, kihelkond, v\u00f5i rahvas) ning mille maa-alal sageli leidub mitmed eriliselt m\u00f5testatud ja kasutatud p\u00e4rimuspaiku (p\u00fcha kivi, p\u00fcha allikas, tantsukoht, matusekoht jm). Sarnaseid p\u00fchapaiku on L\u00f5una-Eestis, aga vahel mujalgi nimetatud Kumarus-, Tenn\u00fcs, P\u00fcha- jm paikadeks. Hiienimelisi ja hiielaadseid kogukondlikke p\u00fchapaiku on esialgsete arhiiviandmete p\u00f5hjal Eestis teada enam kui 800.<\/p>\n

Kas hiis on alati tammik?<\/strong><\/p>\n

Hiiepuuks v\u00f5ib olla mistahes kodumaine puuliik ning hiiemetsaks on tavaliselt segamets, kus kasvab erinevaid puu- ja p\u00f5\u00f5saliike. Hiiemetsa valdava puuliigina on k\u00f5ige enam mainitud tamme, aga leidub ka hiiem\u00e4nnikuid, -kaasikuid, -p\u00e4rnikuid, -lepikuid, -saarikuid, -kuusikuid jne.<\/p>\n

Seniste teadmiste p\u00f5hjal asuvad hiied tavaliselt ajaloolise k\u00fclas\u00fcdame l\u00e4hikonnas ning sealne maastik ja kasvukohat\u00fc\u00fcp kujundabki sobiva taimestiku.<\/p>\n

Kuidas p\u00fchapaika \u00e4ra tunda?<\/strong><\/p>\n

P\u00fchapaikadel puuduvad reeglina ainuomased v\u00e4listunnused, mis lubaks neid \u00fclej\u00e4\u00e4nud loodusest eristada. Seet\u00f5ttu on p\u00fchapaiga peamiseks tunnuseks ajalooline m\u00e4lu (suuline p\u00e4rimus, tekst, kaart, foto, joonis, heli- v\u00f5i videosalvestis), mis annab meile teavet, et konkreetset loodusobjekti \u00a0v\u00f5i ala on esivanemad p\u00fchaks pidanud ja\/v\u00f5i \u00a0seal kombetalitusi sooritanud. Erandiks on ristipuud, mille tunnuseks on puukoorde l\u00f5igatud ristim\u00e4rk ning v\u00e4hesed lohkudega ohvrikivid.<\/p>\n

Sageli v\u00f5ib n\u00e4ha p\u00fchadele puudele anniks seotud paelu ning p\u00fchadele kividele ja allikatele j\u00e4etud m\u00fcnte. Selliste paikade seas v\u00f5ib olla aga ka uusi p\u00fchapaiku.<\/p>\n

Kuidas saada aru, kas p\u00fchapaik on h\u00e4vinud, v\u00f5i alles?<\/strong><\/p>\n

\u00dchest vastust sellele k\u00fcsimusele ei ole. P\u00fchapaikadel on erinevad otstarbed, nendega on seotud erinevad v\u00e4\u00e4rtused, nad asuvad algup\u00e4raselt erinevatel maastikut\u00fc\u00fcpidel ning on erineva suurusega.<\/p>\n

P\u00fchapaigaga seotud v\u00e4\u00e4rtusteks v\u00f5ivad olla \u00a0looduskeskkond (pinnavorm, \u00fcksikobjektid, elustik), aineline kultuurip\u00e4rand (maapinda j\u00e4\u00e4nud kultuurkiht ja esemed) ja vaimne kultuurip\u00e4rand (kohanimede, p\u00e4rimuste, tavade ja kombetalituste j\u00e4rgimiseks vajalik keskkond). Enamik meie p\u00fchapaiku on enam v\u00f5i v\u00e4hem kahjustatud ja kaitstavad v\u00e4\u00e4rtused on seal erinevalt s\u00e4ilinud. N\u00e4iteks p\u00f5lluks haritud p\u00fchapaigas on h\u00e4vinud mitmed olulised v\u00e4\u00e4rtused, kuid selle maap\u00f5ues v\u00f5ib olla s\u00e4ilinud aineline kultuurip\u00e4rand ning selle viljakast maapinnast saavad kunagi ehk taas sirguda hiiepuud. Isegi kui p\u00fchapaik on t\u00e4iesti t\u00e4is ehitatud, v\u00f5i \u00e4ra kaevandatud, aga me teame selle asukohta ja p\u00e4rimusi, annab see olulist teavet piirkonna ajaloolise maakasutuse kohta. Looduslik p\u00fchapaik on t\u00e4iesti h\u00e4vinud vaid juhul, kui seda ei \u00f5nnestu enam leida.<\/p>\n

Kuidas ma saan teada, kas mu \u00fcmbruskonnas leidub p\u00fchapaiku?<\/strong><\/p>\n

\u00dcsna palju andmeid on h\u00f5lpsalt k\u00e4ttesaadavad Tartu \u00dclikooli looduslike p\u00fchapaikade keskuse, Muinsuskaitseameti ja looduskaitse registrites. Omal k\u00e4el v\u00f5ib andmeid lisaks otsida kirjandusest ja arhiividest. \u00a0V\u00e4ga oluline on aga k\u00fcsitleda kodukandi inimesi, eesk\u00e4tt vanemaealisi p\u00f5liselanikke ning talletada nende k\u00f5neldu.<\/p>\n

Millised on k\u00f5ige kergemini juurdep\u00e4\u00e4setavad andmeallikad?<\/strong><\/p>\n

Tartu \u00dclikooli looduslike p\u00fchapaikade keskus ning Hiite Maja sihtasutus on loomas looduslike p\u00fchapaikade andmekogu. Selle avalikule lehele kantakse kaitsealused jm v\u00e4heohustatud p\u00fchapaigad (nt ristipuud). Seniste andmetega saab tutvuda siin:\u00a0andmekogu.hiis.ee<\/a><\/p>\n

M\u00f5nev\u00f5rra leiab andmeid Kultuurim\u00e4lestiste registrist. Arheoloogiam\u00e4lestisena on mingil m\u00e4\u00e4ral kaitse alla v\u00f5etud \u00fcle 450 p\u00fchapaiga. Otsides \u00a0maakondade, v\u00f5i omavalitsuste kaupa arheoloogiam\u00e4lestisi, n\u00e4eb nende hulgas ka p\u00fchapaiku: hiisi, ohvrikive jms:\u00a0http:\/\/register.muinas.ee\/public.php?menuID=monument<\/a><\/p>\n

Kaitstavate looduse \u00fcksikobjektide hulgas on \u00fcle 90 p\u00fchapaiga ning teadmata arv p\u00fchapaiku asub kaitsealadel. M\u00f5nev\u00f5rra on need paigad leitavad, kui otsida registris m\u00e4rks\u00f5nu hiis, p\u00fcha jms:\u00a0http:\/\/loodus.keskkonnainfo.ee\/eelis\/default.aspx<\/a><\/p>\n

M\u00f5nev\u00f5rra on p\u00fchapaiku kantud p\u00e4randkultuuri kaardikihile, kuid need andmed ei ole p\u00fchapaikade osas alati kontrollitud ja usaldusv\u00e4\u00e4rsed:\u00a0http:\/\/loodus.keskkonnainfo.ee\/eelis<\/a><\/p>\n

K\u00f5ik need andmed on leitavad ka Maa-ameti kaardirakenduse kaardikihtidelt:\u00a0http:\/\/xgis.maaamet.ee\/xGIS\/XGi<\/a><\/p>\n

Miks on p\u00fchapaiku vaja?<\/strong><\/p>\n

P\u00fchapaigad on inimkonna vanimad kaitsealad, millega seotud loodus- ja kultuurip\u00e4randit hoitakse avalikes huvides. Tegemist on meie \u00fchise p\u00e4randiga.<\/p>\n

Teisalt on inimesed neid paiku ajast aega vajanud ja hoidnud, et elada h\u00e4sti, tervelt ja \u00f5nnelikult. Kui p\u00fchapaik on s\u00e4ilinud looduslikul kujul, on see kena vaadata ning seal on hea olla. Neis paigus k\u00e4iakse kogumas j\u00f5udu, \u00a0hingerahu ja elur\u00f5\u00f5mu. Aga need on ka m\u00f5tisklemise, palvetamise, n\u00f5u pidamise, tervenemise ning \u00fchiste kombetalituste kohad. P\u00fchapaiga p\u00f5lisusele on m\u00f5tteski hea toetuda. Teatud m\u00f5ttes on need kohad, kus saame kohtuda m\u00f6\u00f6dunud ja eeltulevate p\u00f5lvedega ning hoida rahvuslikke ja \u00fcldinimlikke v\u00e4\u00e4rtusi.<\/p>\n

Kas minu tehtud palve- ja ohvrikoht on samuti looduslik p\u00fchapaik?<\/strong><\/p>\n

T\u00f5epoolest, inimesed, pered ja vahel kogukonnadki loovad ka uusi looduslikke p\u00fchapaiku. Istutatakse nimepuid, hoitakse v\u00e4ravapuid, j\u00e4etakse m\u00f5ni kivi, puu, aianurk, v\u00f5i metsatukk puutumatuks kohaks, kus k\u00e4ia m\u00f5tisklemas, palvetamas ja ande viimas. Kahtlemata on sellised paigad omanikele p\u00fchad ja nende tegevust tuleb austada. Hiiepaik kaardistab aga \u00fcksnes ajaloolisi looduslikke p\u00fchapaiku, mis on kasutusele v\u00f5etud teadaolevalt enne 20. sajandit. Sarnaselt ehitatakse kogu aeg uusi hooneid, kuid \u00fchiselt v\u00e4\u00e4rtustatakse ja hoitakse vaid vanimaid.<\/p>\n

Kuhu ma saan p\u00fchapaigast teatada?<\/strong><\/p>\n

Hiiepaiga lehel on p\u00fchapaigast teatamiseks mugav vorm:\u00a0https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/about\/kaardistamise-kusimustik\/<\/a><\/p>\n

P\u00fchapaikade andmeid v\u00f5ib saata ka aadressil hiiepaik@hiiepaik.ee<\/a>, v\u00f5i tavakirjaga aadressil:\u00a0Postkast 136, Tartu, 51002.<\/p>\n

Kuhu ma saan p\u00fchapaiga rikkumisest teatada?<\/strong><\/p>\n

Looduskaitsealuse p\u00fchapaiga rikkumisest saab teatada \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi tegutseval telefonil \u00a01313.<\/p>\n

Muinsuskaitsealuse p\u00fchapaiga rikkumisest saab teatada tel: 640 3050.<\/p>\n

Teatud rikkumisest (nt metalliotsijatega meestest) on k\u00f5ige tulemuslikum teatada politseile teatetelefonil: \u00a0112.<\/p>\n

P\u00fchapaiga rikkumisest, v\u00f5i \u00a0seda \u00e4hvardavast ohust v\u00f5ib teatada ka Hiiepaigale hiiepaik@hiiepaik.ee<\/a> ning samuti Maavalla kojale koda@maavald.ee<\/a>, tel 56932353.<\/p>\n

Kas k\u00f5ik hiied tahetakse kaitse alla v\u00f5tta?<\/strong><\/p>\n

Hiiepaiga eesm\u00e4rk on eelk\u00f5ige k\u00f5ikide p\u00fchapaikade kaardistamine ja nendega seotud andmete k\u00e4ttesaadavaks tegemine. Parima kaitse tagab p\u00fchapaigale maaomaniku ja kogukonna teadlikkus.<\/p>\n

Kas k\u00f5ik p\u00fchapaigad tehakse avalikuks?<\/strong><\/p>\n

Eesti on \u00fchinenud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) juhendiga, mille kohaselt v\u00f5ib p\u00fchapaiga avalikustada juhul, kui see ei sea p\u00fchapaika ohtu ning sellega on n\u00f5us p\u00fchapaiga kasutajad-eestkostjad.<\/p>\n

Kas hiies\u00f5brad tahavad hiitesse ehitatud kirikud \u00e4ra lammutada<\/strong>?<\/p>\n

Sellist k\u00fcsimust v\u00f5ib t\u00f5esti aegajalt kuulda. Mitmed vanemad kirikud on rahvap\u00e4rimuste kohaselt ehitatud kirikutesse ja p\u00fchapaikade tahtlikku h\u00f5ivamist on ette tulnud isegi veel 19. sajandil. Ajad ja arusaamised on aga muutunud ja t\u00e4nases Eestis on hinnatud igasugune kultuurip\u00e4rand. Looduslike p\u00fchapaikade hoidmist peavad t\u00e4htsaks erineva usulise eelistusega inimesed nagu maausulised ja kristlased ja samuti ka usulise eelistuseta inimesed.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00fcsimused, mis kipuvad korduma. Siit leiad ehk vastused tekkinud k\u00fcsimustele.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":3702,"parent":23,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","template":"","meta":{"neve_meta_sidebar":"","neve_meta_container":"","neve_meta_enable_content_width":"","neve_meta_content_width":0,"neve_meta_title_alignment":"","neve_meta_author_avatar":"","neve_post_elements_order":"","neve_meta_disable_header":"","neve_meta_disable_footer":"","neve_meta_disable_title":"","ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"class_list":["post-1975","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"yoast_head":"\nKKK -<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"KKK -\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"K\u00fcsimused, mis kipuvad korduma. Siit leiad ehk vastused tekkinud k\u00fcsimustele.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/hiiepaik\/\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2019-04-10T19:20:46+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/characters-1018672_1920.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1920\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1280\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"7 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/\",\"url\":\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/\",\"name\":\"KKK -\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/characters-1018672_1920.jpg\",\"datePublished\":\"2015-05-07T20:18:31+00:00\",\"dateModified\":\"2019-04-10T19:20:46+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/characters-1018672_1920.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/characters-1018672_1920.jpg\",\"width\":1920,\"height\":1280},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"LOE\",\"item\":\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"KKK\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/#website\",\"url\":\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/\",\"name\":\"Hiiepaik\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"KKK -","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"KKK -","og_description":"K\u00fcsimused, mis kipuvad korduma. Siit leiad ehk vastused tekkinud k\u00fcsimustele.","og_url":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/hiiepaik\/","article_modified_time":"2019-04-10T19:20:46+00:00","og_image":[{"width":1920,"height":1280,"url":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/characters-1018672_1920.jpg","type":"image\/jpeg"}],"twitter_misc":{"Est. reading time":"7 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/","url":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/","name":"KKK -","isPartOf":{"@id":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/characters-1018672_1920.jpg","datePublished":"2015-05-07T20:18:31+00:00","dateModified":"2019-04-10T19:20:46+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/#primaryimage","url":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/characters-1018672_1920.jpg","contentUrl":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/characters-1018672_1920.jpg","width":1920,"height":1280},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/kkk\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"LOE","item":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/loe\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"KKK"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/#website","url":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/","name":"Hiiepaik","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1975","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1975"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1975\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4309,"href":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1975\/revisions\/4309"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/23"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3702"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/web.alfanet.ee\/~hiiepaik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1975"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}